Birma kass arvatakse olevat pärit Lääne-Burmast. Niisuguste tunnustega kasside kohta on märkmeid juba antiikse Taimaa dokumentides. Üks lugu väidab, et kasside paar anti Khmeri templimunkade poolt major Gordon Russelile ja tema sõbrale August Paviele kingituseks. Teine lugu räägib, et kassid soetas ameerikalne nimega Vanderbildt ühelt teenrilt, kes oli kunagi Lao-Tsuni templis olnud, kus kasse pühade loomadena hoiti.
Mis iganes olid siis ka uute omanike nimed, enamik ajaloolasi nõustub, et esimesed kaks Birma kassi saadeti Prantsumaale ja isane kass suri tee peal. Emane, nimega Sitha, oli tiine ja ta tõi ilmale kassipoja, kes sai endale nimeks Poupee de Madalpour.
1925. aastal tunnistas Federation Feline FranSais püha birmat võistlustõuna. Üks foto, mis tehti 1930. aastal, kujutab isast kassi, kelle nimi oli Dieu d’Arakan ja kes oli paljude praeguste Birmade esiisa.
Selle kassi omanik oli M. Baudoin-Crevoisier kes oli sel ajal hästi tuntud birmade kasvataja. Hiljem müüdi Dieu d’Arakan koos kuue teise birma kassiga printsess Ratiborile, kes loovutas loomad ükshaaval hertsog d’Aostale. Lõpuks sai nende kasside omanikuks krahvinna Giriode Panissera ja tema kasvanduse puhtatõuliste birmade liin saavutas ülemaailmse tuntuse.
Sõja ajal suutis M. Baudoin-Crevoisier mõned kassid säilitada. Tema tshempion, isane Orloff de Kaabaa ja selle emane kaaslane Xenia de Kaabaa said sõjajärgse sugupuu aluskassideks. Birma nimi pärineb prantsusekeelsest hääldusest. Ameerika kasvatajad järgivad vana prantsuse traditsiooni, pannes kassidele nimesid alfabeetiliselt nende sünniaasta järgi. Näiteks aastal 2002 oli Z, 2003 oli A, 2004 oli B jne. Seda traditsiooni järgides on lihtne öelda kassi vanust juba tema nime järgi. Esimene sõna kassi nimes on kassi kasvataja nimi, seejärel kassi nimi ja seejärel, kui vaja, veel praeguse omaniku nimi.
Saksamaal hoolitses birmade liini eest Hanna Kreuger Frohnau kassikasvandusest ja Liselotte von Warner Iraki nimelisest kassikasvandusest. Orloffi ja Xenia järeltulijatega koos moodustasid nende kassid sõjajärgse järelkasvu tuumiku.
Püha birma jõudis esimest korda USA-sse 1959. aastal kui dr. ja mrs. Siepel viisid Janacques kasvandusest kaasa isase nimega Irrouaddi du Clos Fleuri. Birmad jõudsid Inglismaale 1964. aastal kui isane ja kaks emast saadeti Prantsusmaalt Elsie Fishererile ja Margaret Richardsile. Need kaks kasvatajat registreerisid ühise kasvandusenime Paranjoti.
allikas: Pawpeds – The PawAcademy / Nora ja Ron Thayerilt, Taron Birmans
Eestisse tõi esimesed püha birma kassid Kaja Lemmik. Nendeks olid kaks isast kassi. Üks oli pruuni tabby maskiga ja teine sinise maskiga ning tegemist oli vendadega. Kasvatajaks Soome kasvataja Terttu Meriläinen. Sinise maskiga kassi nimi oli SF*JoJon Quing Tuijian (kodunimega Julle). Mõlemad kassid osalesid tõukassinäitustel ja olid lõpuks Euroopa Championi tiitliga. Sinise maskiga isane elas 21 aastaseks. Pruuni maskiga isasel oli 2 pesakonda järglaseid Soomes ja 1 Pesakond Eestis, Aljona Šuba kassiga.
allikas: Kaja Lemmik
Vahemärkus:
Tõsisemaks püha birma kasvatajaks hakkas Eestis Klavdia Soots. Algselt oli ta pärsia kasside kasvataja. Tema esimene emane püha birma kass saabus Eestisse 1997 aastal. GIC Neige-Cristal’s Tendresset peeti kaua aega ka Eesti esimeseks birmaks. Tema maskivärviks sinikreem kilpkonn SBIg ja sünniajaks 29.11.1996.
2003 aastal sai meie pere esimeseks püha birma kassiks just GIC Neige-Cristal’s Tendresse järglane. See oli klassikalise pruuni maskiga isane kass IC EST*Karl-Gustav Klaudia (kodunimega Kalju). Alloleval pildil ongi GIC FIN*Neige Cristal’s Tendresse koos minuga. Tendresse (kodunimega Liisu) nimelt asus 9 aastasena elama minu mehe vanemate juurde, kus nautis mõnusat elu veel 9 aastat. Tendresse suri kõrges eas 18 aastasena. Tema poeg Kalju suri kahjuks varem. Veretrombi tõttu ja 5,5 aastasena.
- 1.01.1989 – 21.12.2011 annab Felixi Tõukassiklubi välja andmed, et Eestis on registreeritud 145 püha birma kassi, neist välismaalt toodud 27.
- 15.11.2012 lõid 3 birmakasvatajat, Klavdia Soots, Kati Valkepert ja Ivar Eensoo Püha Birma Eesti Tõuklubi (PBET), mis on ühtlasi ka Eesti esimene ühe kindla tunnustatud kassitõu klubi üldse.
allikas: PBET
Sweet Katicat 