Birma kass arvatakse olevat pärit Lääne-Burmast. Niisuguste tunnustega kasside kohta on märkmeid juba antiikse Taimaa dokumentides. Üks lugu väidab, et kasside paar anti Khmeri templimunkade poolt major Gordon Russelile ja tema sõbrale August Paviele kingituseks. Teine lugu räägib, et kassid soetas ameerikalne nimega Vanderbildt ühelt teenrilt, kes oli kunagi Lao-Tsuni templis olnud, kus kasse pühade loomadena hoiti.
ImageMis iganes olid siis ka uute omanike nimed, enamik ajaloolasi nõustub, et esimesed kaks Birma kassi saadeti Prantsumaale ja isane kass suri tee peal. Emane, nimega Sitha, oli tiine ja ta tõi ilmale kassipoja, kes sai endale nimeks Poupee de Madalpour.

 

 

1925. aastal tunnistas Federation Feline FranSais püha birmat võistlustõuna. Üks foto, mis tehti 1930. aastal, kujutab isast kassi, kelle nimi oli Dieu d’Arakan ja kes oli paljude praeguste Birmade esiisa. ImageSelle kassi omanik oli M. Baudoin-Crevoisier kes oli sel ajal hästi tuntud birmade kasvataja. Hiljem müüdi Dieu d’Arakan koos kuue teise birma kassiga printsess Ratiborile, kes loovutas loomad ükshaaval hertsog d’Aostale. Lõpuks sai nende kasside omanikuks krahvinna Giriode Panissera ja tema kasvanduse puhtatõuliste birmade liin saavutas ülemaailmse tuntuse.

 

 

 

 

Orloff de KaabaaSõja ajal suutis M. Baudoin-Crevoisier mõned kassid säilitada. Tema tshempion, isane Orloff de Kaabaa ja selle emane kaaslane Xenia de Kaabaa said sõjajärgse sugupuu aluskassideks. Birma nimi pärineb prantsusekeelsest hääldusest. Ameerika kasvatajad järgivad vana prantsuse traditsiooni, pannes kassidele nimesid alfabeetiliselt nende sünniaasta järgi. Näiteks aastal 2002 oli Z, 2003 oli A, 2004 oli B jne. Seda traditsiooni järgides on lihtne öelda kassi vanust juba tema nime järgi. Esimene sõna kassi nimes on kassi kasvataja nimi, seejärel kassi nimi ja seejärel, kui vaja, veel praeguse omaniku nimi.
Saksamaal hoolitses birmade liini eest Hanna Kreuger Frohnau kassikasvandusest ja Liselotte von Warner Iraki nimelisest kassikasvandusest. Orloffi ja Xenia järeltulijatega koos moodustasid nende kassid sõjajärgse järelkasvu tuumiku.

Püha birma jõudis esimest korda USA-sse 1959. aastal kui dr. ja mrs. Siepel viisid Janacques kasvandusest kaasa isase nimega Irrouaddi du Clos Fleuri. Birmad jõudsid Inglismaale 1964. aastal kui isane ja kaks emast saadeti Prantsusmaalt Elsie Fishererile ja Margaret Richardsile. Need kaks kasvatajat registreerisid ühise kasvandusenime Paranjoti.

ImageMaterjal pärineb Pawpeds veebilehelt – The PawAcademy / Nora ja Ron Thayerilt, Taron Birmans

 


 

Eestisse tõi esimesed püha birma kassid Kaja Lemmik. Need olid 2 pruuni maskiga birma poissi, kellele kahjuks saatus armuline ei olnud.

Esimeseks püha birma kasvatajaks Eestis sai Klavdia Soots. Algselt oli ta pärsia kasside kasvataja. Esimene kasvanduse püha birma kass saabus Eestisse 1996. Nii peamegi oma esimeseks püha birma kassiks Neige-Cristal’s Tendresset. Tema maskivärviks sinikreem kilpkonn SBIg ja sünniajaks 29.11.1996.

DSC_0009.JPG

vahemärkus: pildil on GIC FIN*Neige Cristal’s Tendresse koos minuga. Ta nimelt asus 9 aastasena elama minu mehe vanemate juurde ja suri kõrges eas 18 aastasena.

 

  • 1.01.1989 –  21.12.2011 annab Felixi klubi välja andmed, et Eestis on registreeritud 145 püha birma kassi, neist välismaalt toodud 27.
  • Eestisse on toodud püha birma kasse Soomest, Rootsist, Venemaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hollandist, Belgiast, Poolast, Taanist, Hispaaniast, Slovakkiast, Austraaliast ja Itaaliast. Nüüdseks on meil juba üsna palju ka oma aretatud Eesti pärtiolu püha birmasi.
  • 15.11.2012 lõid 3 birmakasvatajat, Klavdia Soots, Kati Valkepert ja Ivar Eensoo Püha Birma Eesti Tõuklubi (PBET), mis on ühtlasi ka Eesti esimene ühe kindla tunnustatud kassitõu klubi üldse. Kohe klubi loomisel saadeti kutsed eranditult kõigile (selleks ajaks registreeritud) püha birma kasvandustele Eestis. Lisaks Eesti kasvandustele liitusid esimeste kuude jooksul ka kaks kasvandust Läti Tõukassiklubist Rebuss.

ImageMaterjal pärineb Püha Birma Eesti Tõuklubi veebilehelt

Save