Kas soovite oma kassile võtta seltsiks püha birma kassi? Kindlasti oleks vaja seda asja pisut kaaluda. Sweet Katicat kassipojad ja kassid on sotsialiseeritud ning harjunud teiste kassidega koos elama. Sellegipoolest võib tekkida probleem teie armsal kiisul uustulnukaga leppimisel. Selliseid näiteid olen varem paaril korral täheldanud. Näiteks meie kassipoja GordonGriffin Sweet Katicat uues kodus. Kristiinaga koos arutasime nende vanema kassi käitumishäiret. Tubli perenaine sai kenasti hakkama ja ei peljanud hiljem veel lisaks koera majja võtta. Väga tubli! Piltidel ongi meie GordonGriffin oma uute sõpradega.

Seepärast otsustasin siinkohal ära tuua mõningaid soovitusi ning tähelepanekuid:

Kassid on väga konservatiivsed ega talu hästi muutusi. Eriti häirib neid, kui keegi, uus loom või inimene, ohustab nende ressursse (näiteks sööki-jooki) või elupaiga turvalisust. Kassi võib ärritada isegi uue kassi/koera nägemine naabruses, mis sest, et see kass/koer on teispool klaasi ega pääse kuidagi tuppa – meie stressav kass seda ju ei tea.

Peamised stressi ilmingud:
*Uriini pritsimine (isegi kastreeritud loomadel ja isegi emase kassi puhul)
*Sobimatutesse kohtadesse urineerimine ja roojamine
*Närviline edasi-tagasi liikumine ja sihitu ringitormamine
*Isutus
*Karvade väljakiskumine ja ülemäärane lakkumine
*Värinad
*Pidev häälitsemine
*Enese peitmine voodite alla, kardinate taha jne.
*Haigused. Teatud haigusi seostatakse stressiga. Aga võib olla ka vastupidi, et haigus põhjustab stressi.
*On kasse, kes muutuvad rohkem sõltuvaks omanikust ja näitavad oma „kiindumust“ nühkides end kogu aeg vastu omanikku nagu turvatunnet otsides. Teised taas hakkavad inimesi vätima ning võivad olla isegi agressiivsed.
*Hakkavad kraapima mööblit ja tapeeti.

Mida stressis loomaga peale hakata?
Esmalt on vaja aru saada, kas tegemist on ikka stressiga. Mõnel juhul on kass hoopis haige, aga käitub nii nagu oleks tegemist psüühhilise, mitte füüsilise probleemiga. Seega, veidralt käituva kassiga oleks soovitav kõigepealt minna arsti juurde, et välistada haiguslik seisund. Kui midagi patoloogilist ei leita, tuleb püüda leida stressitekitaja. See võib osutuda üsna keeruliseks, sest, nagu eelpool sai märgitud, paar korda akna taga vilksatav võõras kass/koer võib olla oluline stressor kassi jaoks, aga üsna raskelt hoomatav omaniku poolt.
Edasine sõltub juba stressiallikast. Mõne suudame me kõrvaldada, aga enamikega peab kass ikkagi edasi elama. „Siis peame me üritama muuta kassi reaktsiooni stressorile. Tavaliselt alustatakse sel puhul feromoonide kasutamise ning käitumisteraapiaga. Esimesed toimivad hästi uriini pritsimise ja valesse kohta urineerimise ning roojamise puhul. Muudavad kartliku kassi julgemaks. Vähendavad hirmu- ja ebakindlusetunnet. Käitumisteraapia abil püütakse kõrvaldadad negatiivsed assotsiatsioonid, harjutada kassi stressoritega või vähendada nende mõju. Näiteks pakkudes hirmutava või ärritava stiimuli/situatsiooniga samaaegselt midagi head nagu maiuspala või massaaž. Sellega võib kass niiöelda ümber õppida, kuidas vastata stressorile. Käitumisteraapia kombineeritult ravimite või feromoonidega on kõige efektiivsem,” õpetab loomatohter.
Erinevad kirjandusallikad mainivad veel aroomiteraapiat (lavendel), massaži, taimeteraapiat, homöopaatiat ning teatud toidulisandeid. Eestiski müüdavad „Calmexi“ tabletid ning Royal-Canini toit Calm on osutunud kergekujuliste stressijuhtumite puhul üsna efektiivseteks.
Kuna kassid on väga intelligentsed ja tundlikud loomad, siis mõjutavad neid tugevalt ka inimese stress ning meeleolukõikumised. Seega on oluline hoida ka enda ärevus ja stress kontrolli all, kui tahame parandada kassi olukorda.
Mõnel juhul võib stressi leevendamiseks olla abi feromoonteraapiast.
Feromoonid on looduslikud keha poolt tekitatud bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised muutused. Kõik feromoonid on liigispetsiifilised ehk see, mis mõjub kassile, ei mõju koerale ning vastupidi. Feromoonidel baseeruvad tooted ei ole ravimid ega söödalisandid (kasside jaoks on välja töötatud oma feromoontoode, mis kannab nime Feliway).
Dr Toomet rõhutab aga, et feromoonidest on abi ebasoovitava käitumise ennetamisel või juhul kui stress ja käitumishäired on kestnud vaid lühikest aega. Pikalt kestnud ja nö. teadvusse kinnistunud protsessi puhul on kindlasti vaja käitumisteraapiat.

ALLIKAS