Kaitske täiskasvanud kasse ja kassipoegi viirushaiguste eest!

Püha birma on üldiselt väga hea tervisega kass. Soomes teostatud 2016 statistika kohaselt on kõige sagedasem tervisehäda püha birma tõul hambakivi teke swoon

Muud suuremad tervisehädad jäävad hetkel veel teistele tõugudele. Aretuse eesmärgiks ei peaks sellegipoolest olema ainult hea välimik ja iseloom, vaid ka looma ning tema järglaste tervis. Kindlasti oleks vaja kassipoegi vaktsineerida ja loomulikult ka aretuse kasse. Lemmikuid ja eakamaid kasse, kes ei käi siseruumidest väljas on lubatud veterinaaride poolt vahel ka harvemini vaktsineerida.

Alates 2014 on kuulutatud Eesti marutaudivabaks maaks. Kasside ja koerte regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on jätkuvalt kohustuslik.

 


Ussitõrje:

Kassipojad ei sünni koos usside vastsetega ja seega ei ole vaja ussirohu manustamisega alustada enne, kui 6 nädala vanuselt, jätkates iga 3 nädala tagant kuni 4 kuu vanuseks saamiseni. Pärast seda hakata ussirohtu andma iga 3 kuu tagant.

ESCCAP’i (European Scientific Councel Companion Animal Parasites) ussitõrje juhend koertel ja kassidel soovitab järgmist: solkmenakkuse (tekitaja Toxocara spp.) tõrjes on üldiseks soovituseks manustada ussirohtu 4 korda aastas.
Erijuhtudel võib vajalikuks osutuda sagedasem ussirohu andmine, nagu näiteks kutsikatele ja kassipoegadele, kassidele, kes jahivad ja söövad hiiri, ning koertele ja kassidele, kellel on korduvalt probleeme kirpudega.

Imageallikas: minulemmikule.ee


Vaktsineerimised:

Puudulik immuunsus ohustab nii teie kassi kui ka teisi teie piirkonnas elavaid kasse.

Kõik kassid on vastuvõtlikud ja peavad olema vaktsineeritud järgmise kolme haiguse vastu.

  1. Kasside nakkuslik soolepõletik ehk panleukopeenia (FIE). Sageli surmaga lõppev seedekulgla nakkus, mis põhjustab isutust, palavikku, oksendamist ja kõhulahtisust.
  2. Kasside kalitsiviirus (FCV). Tõsine viirus, mis põhjustab mädapaiseid.
  3. Kasside viiruslik rinotrahheiit (FVR). Põhjustab gripilaadseid sümptomeid.
    Nende haiguste vastu vaktsineerimisi nimetatakse üldterminiga „gripp ja soolepõletik”.

Vaktsineerimisi hakatakse tegema üheksa nädala vanustele kassipoegadele. Järgmine vaktsineerimine viiakse läbi kolme või nelja nädala pärast. Seega on jätkuva immuunsuse tagamiseks vajalikud ka iga-aastased lisavaktsineerimised.

Lähemalt haigustest, millede vastu vaktsineeritakse:

VIIRUSLIK RINOTRAHHEIIT  (R)

Kõige levinum kasside hingamisteede haigus, mida põhjustab herpesviirus ja mis on väga nakkav ning võib põhjustada eluohtlikku kopsupõletikku (eriti kassipoegadel). Haigus levib otsesel kontaktil, kokkupuutel haigestunud kassi sülje või silma- ning ninasekreediga. Sümptomiteks on köhimine, aevastamine, ninanõre, silmade sidekesta põletik, mõnikord ka palavik ja isutus. Kassil võib välja kujuneda eelsoodumus sarvkesta haavandite tekkeks, tiinetel loomadel võivad esineda abordid. Varases eas haigestumine võib jäädavalt kahjustada nina ja siinuste kudet ning muuta looma vastuvõtlikuks kroonilistele bakteriaalsetele põletikele. Paljud kliiniliselt terved kassid, kuid nakatunud kassid, võivad olla haiguse kandjateks.

KALTSIVIIRUS  (C)

Väga levinud kasside hingamisteede haigus. Haigustekitaja eritub rooja, uriini, sülje ja ninanõre kaudu ning kandub edasi õhu, karvade, riiete jms abil. Enamus nakatunud kassid väljutavad haigustekitajat kahe nädala jooksul pärast nakatumist, mõni võib jääda haigustekitajaid eritama kogu eluks. Haigussümptomiteks on palavik, silma sidekesta põletik, ninanõre, aevastamine, haavandid suus. Mõnedel loomadel kujunevad välja ka liigeseprobleemid. Haigus võib kulgeda epideemiana, kus suremus on kuni 67%. Haigus kulgeb raskemini noorloomadel, üle 3-aastastel enamasti kergekujuliselt või ilma sümptomiteta.

PANLEUKOPEENIA EHK KASSIKATK (P)

Haigust põhjustab parvoviirus, see on väga nakkav ning võib lõppeda surmaga. Viirus levib nakatunud looma kehavedelike või rooja kaudu, samuti tolmu, riiete jms abil. Tekitaja on väga vastupidav keskkonnateguritele. Haigus tabandab sooltrakti ning kulgeb ägeda verise kõhulahtisusega, tugeva veetustumisega ning isutusega. See vähendab organismis valgevereliblede arvu, mis omakorda viib immuunsüsteemi nõrgenemiseni. Suremus on ravist hoolimata kõrge (alla 2-kuustel 95%; üle 2-kuustel 60-70%; täiskasvanutel 10-20%). Ravimata jätmisel on suremus kuni 85%.

MARUTAUD (R)

Marutaud on ägedalt kulgev viirushaigus, mis põhjustab peamiselt närvinähtusid ning mis lõppeb alati looma hukkumisega. Haigus levib peamiselt hammustuse kaudu. Haigusesse võivad nakatuda erinevad loomaliigid (k.a inimene). Marutaudi levimus sõltub suuresti riigist. Eesti on kuulutatud marutaudivabaks, samas Aafrika riikides on see lailadaselt levinud. Haigusel on erinevad faasid ning haigustunnused võivad varieeruda alates apaatsusest kuni tõsise agressiivsuse ja lihaste halvatuseni. Tunnuste tekkimisel saabub surm 5-6 päevaga. Marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik iga kahe aasta tagant!

Imageallikas EMÜ väikeloomakliinik