Seekord oli meil väga kummaline aastavahetus. Demi kolis detsembri lõpus kasvandusse sünnitama, aga keda ei ilmunud oli pisikesed. Päev päevalt ootamist ja Demi jälgimist ei toonud mingit tulemust. Tema muudkui lippas ja mängis teiste tüdrukutega muretult. Olin juba päris ärevil, aga nemad tundsid kõik ennast imeliselt. Kuna ka aastavahetusel ikkagi midagi sünnituse moodi ei toimunud, läksime 2. jaanuaril oma veterinaari juurde asja uurima. Olga Sjatkovskaja Haabersti kliinikust vaatas Demi üle ja tõdes, et emmega oli kõik korras. Röntgeni pilt näitas ühte kassipoega. Sai kohe selgeks, miks sünnitus viibib. Ühe kassipojaga ei tule tihti kiisuemal “tuju peale”.
Ärevaks tegi mind asjaolu, et lõputult ei saa ju siiski oodata! Võimalik, et lõpuks tuleks ikkagi lõikus teha. Leppisime Olgaga kokku, et kui nüüd järgmiseks hommikuks seda pisikest ära ei sünnita, siis tuleb opp teha … Minu suureks rõõmuks sündis väike poiss siiski õhtupoolikul ise ja Demi sai sellega suurepäraselt hakkama!!
Tänaseks on pisike Gordon Griffin juba kasvanud ja nad elavad Demiga meie beebitoas. Demi käib ikka teistega hullamas ja hoolitseb möödaminnes mängleva kergusega oma pisipõnni eest.
Järgmisel pildil ongi ulakas Alizeé oma poolõele Demile keelt näitamas (foto Meeli Tulik)
Väikene Gordon Griffin on sinise maskiga, aga kahjuks (või õnneks?) lemmiku kvaliteediga. Kahjuks, sest rohkem pesakonnas kassipoegi polnud ja aretuseks ei tulnudki siit kedagi. Õnneks, sest kellelgi on nüüd võimalus omale koju lemmikloomaks saada selline vahva kiisupoiss. Lootused Demi pesakonnale olid mul suured, aga elu läheb omasoodu ja nüüd tuleb lihtsalt uusi plaane teha. Vahel lihtsalt läheb nii, et kõik unistused ei täitu … või vähemalt mitte kohe…
Niisiis pisike Gordon Griffin kasvab kellegi teise silmarõõmuks ja elab kindlasti väga muretult tulevikus oma toredat lemmiklooma elu. Tänasest ootab pisut üle kuu aja vana pisipõnn juba ka huvilisi ja on broneerimiseks valmis.
Sweet Katicat 