K-pesakonna võrukaelad

K-pesakonna silmaterad on juba suureks kasvanud ja mõned kasvandusest ka uutesse kodudesse rännanud. Täna kalli Keyra uue perenaisega vesteldes ja tema väikese tütrekese rõõmsaid säravaid silmi vaadates oli mul taas imeline tunne. Nii palju rõõmu ja armastust kiirgavad mulle need vahvad pisikiisud ja nende omanikud.

DSC_0030Keyra oli K-pesakonnas kindlasti kõigile äratuntav. Nimelt on tema maskivärv erinevalt teistest lilla. Kena koheva kasukaga algusest peale. Imelised tumesinised silmad ja kenad sokikesed. Ta sõbrustas alati Keanuga. Need kaks olid kui sukk ja saabas pidevalt koos. Keyra erines ka selle poolest, et ei tormanud kunagi toidukausi juurde vaid mängis muretult edasi. Ronis alati esimesena kõige kõrgemale ja sehkendas hoogsalt mänguasjadega. Nii mõnigi birmakasvataja arvas, et just tema jääb koju. Juhtus aga nii, et tutvusin üsna varakult Keyra uue omanikuja tema tütrega. Kuidagi just neile tundus Keyra kõige enam sobivat. Ilusat elu mu kohev kullake!

DSC_0031Kimberly on selline väga emme Uma moodi tüdruk. Välimuselt ka väga sarnane ning iseloomult sama muretu olekuga ja kartmatu. Nemad siis Kennyga hoidsid rohkem kokku ja olid nagu kaksikud. Mingis vanuses oli raske isegi vahet teha. Pidin ikka otsa vaatama (ja vahel saba alla), et tuvastada. Kimberly kasvas erinevalt õekesest algul välimuselt vibalikuks ja oli poistega pea ühes kaalus. Siis mõne aja möödudes tuli laius ja birmailu puhkes õide. Kaunis kiisupreili rändas uue omaniku ja väikese perenaisega uude koju esimesena. Mänguseltsiliseks saab üks õnnelik tüdruk. Pikad paid mõlemale.

DSC_0028Keanu oli minu favoriit juba algusest peale. Lootsin siit pesakonnast just uut isast kassi oma kasvandusele tuleviku tarbeks. Ilus suur poiss, šiki kasukaga ja kõrvade kuju nagu issil. See mõnus iseloom. Ronib vaikselt sülle ja vaatab otsa… ja siis tunned kuidas kõik argipäev vajub kusagile kaugele kaugele ja istudki õnneliku näoga… Kahjuks ilmnes just Keanu lõual valge triibuke. See on aga aretuse jaoks nagu keelumärk. Sama kui birmal poleks mõnda sokki või hoopis valge sabaots. Niisiis tänu sellele sai Aila pere omale imelise poisikluti. Keanul tuleb muuhulgas sõbrustada edaspidi ka ühe papagoiga. Loodetavasti saavad nad kenasti hakkama.

DSC_0029Ja viimasena siis meie kaunis Kenny (Ken). Tema oli enamasti oma vennakese Keanu varjus ja küpses pisut hiljem nagu õde Kimberly. Üllatavalt palju oli tal huvilisi. Kaks piiritagust kasvandust tahtsid teda ja ka mitu lemmiku soovijat. Teadaolevalt on issi Mathiew meil kinnine aretusisane. Seega tema käest saab teine kasvandus soovi korral järglaseid ainult osta (mitte paarituse teel). Siiski ei soovinud ma Kennyle tulevikuks aretusisase elu. Tema on iseloomult väga õrnake ja tavatses ikka kas minu või abikaasa läheduses istuda. Nuuskis kuni musi sai ja sellise musimopsu tee viib edasi hoopiski Lätti.