Toimus näitus 15-16 septembril. Päeval oli Riias küll üsna soe, aga tuules kohati tunda juba sügise lähenemist. Andre kõndis sellegipoolest veel ringi paljaste säärtega ja minul võttis kohati jahedus ikkagi õlgu väristama. Meie seekordse sõidu tegi omanäoliseks asjaolu, et veetsime Riias lausa kaks ööd. Kuna meil polnud hetkel kodus ringi tatsavaid pisikiisusi, siis avanes ka võimalus pikemalt ära olla. Sai kaasa napsatud ainult Isabella ja Mercedes. Võiks öelda, et kahe kassiga kujunes sellest lausa puhkusereis!
Kaks tüdrukut askeldasid meil hotellis ringi ja uudistasid uut eluruumi. Hommikul tabasin nad öökappi uurimas. Vilunud paparazzona sain ka toreda pildi, kui “õed tihedad” näitasid milleks öökappi veel kasutada saab. Nimelt sai neil kapikesest kahekordne narivoodi. Mercedes veel ühel pildil, nagu üks heatujuline eputis, oma “sabasulgi” näitamas. No on ikka lahedad kujud!
Riia näitused toimuvad viimasel ajal ühes mõnusas klaaskatusega hallis. Päike siras kohati nii sisse, et pidin kasside säästmiseks puuri akendel lausa katted alla laskma. Kohtunikud olid seekord erinevad ja minul tuli vahepeal kahes kohas korraga olla. Andre nimelt ei hooli eriti päev otsa näitusel passimisest ja temast kasside näitamisel suurt abi ei ole. Õnneks organiseeris üks sõbralik Läti birmakasvataja Mercedesele ajutise järelvaataja kohtuniku laua juurde. Seda seniks, kuni ma Isabellat võrdlusel näitasin. Isabellakene sai taaskord kolme sinise maskiga kassi seast parimaks tunnistatud ja Rootsi kohtunik Marie Westerlund ulatas meile BIV roseti! Super!! Tormlesin seejärel kohe ka tagasi Mercedese juurde. Võtsime üheskoos vastu kohtuniku kiidusõnad ning juba kolmanda CACIB sertifikaadi. Nüüd ongi meie nooruke Mersu juba International Champion. Paneeli valikul oli tihe rebimine viie emase kassi vahel. Kohtunikul valikus kolm birmat, üks exotik ja pärslane. Mercedes oli birmadest parim ja pärslane exost. Kahjuks võttis lõpuks nominatsiooni ikkagi pärslane. Niisiis napikas seekord. Ka Isabellal polnud paneeli asja, sest sinna saadeti üks Eestist pärit pärslasest kaunitar.
Õhtul keeras vihmale ja see tõmbas kriipsu peale meie linnavaatlusplaanidele. Jäime kasside rõõmuks hotelli. Seevastu üks Eesti “poissmeeste punt” nautis Riiat täiega ja saime nende meenutusi hommikusöögi kõrvale kuulata … Imelik, et üle piiri sattudes mõnel nii kõva häälega on vaja rääkida ja täiesti ilma igasuguse filtrita! Niisiis “kuskil miskit toimub … eestlased”… Samamoodi pani mind imestama üks nn “hea sõber”, kes kassinäitusel juba laupäeval ligi astus ja sõbralikult juttu puhuma hakkas. Kuigi ise nii kuu aja eest minu kassipoegade kuulutuse kohta Soov.ee toimetusele kaebuse kirjutas. Ilmselt pidas minule otse kirjutamist liialt keeruliseks. Nimelt ei meeldinud kuulutuses esinev lause – “meil ei toimu juhuslikke paaritusi ega müüda paberiteta kassipoegi”. Ma pole väga vilunud Soovi kuulutuse kirjutaja. Õigupoolest oligi see esimene kord. Vaatasin, et seal müüakse (või antakse ära) kõikvõimalike tõukasside moodi kassipoegi. Mõtlesin siis, et “odavate tõukasside” huviliste peletamiseks panen kohe kirja kuidas on. Seda lauset peeti siis hoopiski mõne birmakasvataja mainet kahjustavaks?! 
No küll inimesed ikka viitsivad kõike nii isiklikult võtta?! Mõnda asja võiks ikka pisut laiemalt näha, mitte klapid peas negatiivsust otsida. Tänapäeval ju võideldakse kassi-koera vabrikute vastu ja üritatakse õnnetuid kodutuid loomi tänavatelt ära saada. Igatahes minu käest ei tule ka edaspidi juhuslikke ja paberiteta kassipoegi. Meeldib see teistele või mitte…
Pühapäevast kujunes meil suhteliselt tavaline näitusepäev. Tervitan siinkohal Kaja, kellega lobisemine aitas aega viita! Meie Mercedes astus üles juba kõrgemas International Champion klassis ja sai ka Itaalia kohtuniku käest oma esimese CAGCIB sertifikaadi. Isabellakene veel ühe CACS sertifikaadi Taani kohtunikult. Kuna kolmas sinise maskiga kass pühapäeval puudus, siis värvi parimat ei valitud. Paneeli valik langes samade kaunite pärslaste kasuks, mis laupäeval ja nii oligi meie tüdrukute töö tehtud. Huvitaval kombel nautis Isabella terve näituse aja suurt puuri koos Mercedesega. Varemalt on tulnud tal ette tusatsemist ja olen diivatsemise pärast lausa vaheseina vahele pannud. No mine võta kinni mis nende kiisude peakestes liigub … igatahes kahtlaselt “sweet” oli ta küll.
Sweet Katicat 