Seekord jätkusid meie “uskumatud seiklused” hoopiski Venemaal. Mercedes vajas nimelt järjekordse kõrgema tiitli jaoks kolmanda riigi sertifikaati. Lätist ja Eestist tal juba sertifikaate jagus ning tuligi pisut kaugemale vaadata. Kuna Leedu kassinäituse paiku oli meie W-pesakonna kasvandike loovutusaeg, siis jätsime sinna sõitmata. St.Petersburgi näituse ajaks sai Yoga parasjagu avaklassi ealisekks, ehk siis täiskasvanuks. Üllataval kombel ei olnud ka mu mehel Venemaale sõidu vastu miskit. Nii panimegi kompsud kokku ning asusime teele. Näituse asukoht oli Vassili saarel ja samas kandis sai valitud mõnus Solo Sokos hotell. Autoga reisimise jaoks sai igaks juhuks piiriületamise aeg ka broneeritud. Tollikontrollile meeldisid väga tagaistmel reisipuuridest vastu vaatavad sinised silmad. Kõik sujus kenasti ja kohale jõudes avastasin enda jaoks hoopis teistsuguse St.Petersburgi. Eelnevate reiside ajal peamiselt vanalinnas ja Ermitaazi ümbruses seigelnud inimesena, tekitas juba elevust vägev kiirtee, mis viis meid sihtkohta. Hoopiski teistsugune uhke metropol laius meie ees vaimustava tuledemerena.
Hommikul sõitsime sihtpunkti ja sukeldusime hiiglasliku “Мир кошек” sildi alt otse kassimaailmasse. «World of 1000 cats» oli Felis Russica poolt korraldatud suurejoonelise näitusena. Lisaks FIFe süsteemis osalejatele olid kohal veel kolme erineva süsteemi kassiomanikud. Niisiis ühes pirakas hallis koos neli kassinäitust. Loomulikult oli tegemist pereüritusega ja pakuti palju põnevat meelelahutust ning võimalus igasugu kassialast teavet ammutada. Eraldi alal olid kohale toodud puurides suured eksootilised kaslased ja isegi üks hüään. Minu jaoks tähendas see nädalavahetus lisaks vene keele praktikat ning palju-palju erinevate inimestega suhtlemist. Kohtunik Lena Venclikova oli Mercedesel ja Yogal sama ning esitlemine kohe hommikul. Enne meid oli vaid kaks pruuni maskiga püha birma kassi. Yoga sai väga hea hinnagu osaliseks ja CAC sertifikaadi. Kohe seejärel tehti ka isaste võrdlus. Pruuni maskiga isane püha birma oli küll vanem, aga pika arutlemise peale sai meie nooruke avaklassi astunud sinisilm paneeli valitud!! NOM BIS! Eraldi kiita veel Yoga grooming, suurus ning näitusetemperament 
Seejärel vaatas ka Mercedes samale kohtunikule sügavalt silma ja vajalik kolmanda riigi sertifikaat potsatas teiste CAGCIB-ide hulka. Meie reisi peamine esmärk sai seega täidetud ja kõik muu oli puhas boonus. Emaste võrdlusel võrreldi Mercedest samuti pisut vanema emase birmakaga. Kuna lilla maskiga kena kiisu omanik on meie hea tuttav, siis sai ka pisut juttu puhutud. Tema kassikese isa on juhtumisi sama, kui meie 2009 aastal Moskvast ostetud esimese aretusemase isa. Ricardo on Venemaal birmamaailmas väga tuntud ja hinnatud. Sweet Katicat “siniste liin” tegelikult Ricardo tütrest alguse saigi. Nii mõnigi Eesti birmakasvataja on proovinud hiljem Ricardo järglaste kaudu ka oma kasvandusele kenasi kassipoegi saada. Nüüd võrdlusel seda kaunist kassi vaadates valdas mind omamoodi heldimus. Kena kiisu osutus ka paneeli valituks ning võitis sel päeval pisut hiljem Besti!! Super!!
Enne paneeli oli laupäeval veel planeeritud kolm erinäitust. Kaks spetsiaalselt erinevatele tõugudele ja üks kõikide tõugude isastele ehk “Gentlemen Special Show”. Yoga osales ka seal koos erinevate “machodega”. Osalejate rivi sai päris kirju, Tai kassidest suurte Maine Coonideni välja. Valiku tegi kohtunik niimoodi, et saatis järjest kasse minema, kuni jäi 5 parimat auhinnalist kohta. Nooruke Yoga saigi selle viienda koha ja väikese karika omanikuks! Selline vahva vahepala. Allpool siis laupäeva pilte:
Ning väikene näide sellest, kui raske on näitusekassi elu 
Ehk siis meie kasside laupäevaõhtused tegemised Solo Sokos hotellitoas:
Pühapäev leidis meid hommikul jälle samast hallist koos paljude kenade inimeste ja kassidega. Kohtunikuks sel päeval Elena Noskova Venemaalt. Tema valis isaste vahel seekord paneeli Yoga eelmise päeva konkurendi. Yoga sai teise CAC sertifikaadi omanikuks ja võis kogu ülejäänud päeva pealtvaatajate rõõmuks oma puuris rullida-aeleda-mängida ja muid trikke teha. Ja leidlikkust sellistes asjades meie noormehel leidub. Mercedes meeldis pühapäevasele kohtunikule rohkem, kui laupäevane lilla maskiga võidutüdruk! Kiideti muuhulgas Mersu ümaraid põski ja tugevat lõuga. Eraldi veel ka groomingut … Selle oskuse nippe omandasin koolitusel ja võin ikka-ja-jälle hea sõnaga Piretit ning Olgat meeles pidada. Niisiis oli Mercedese kord NOM BIS medalit kaela saada. Minu rõõm muidugi oma kasvandiku üle piiritu. Siiski oli pühapäeval varuks veel üllatusi. Nimelt tuli meie juurde nooruke reporter ja palus mul intervjuud anda. Lasin Mercedesel puhata ja krabasin vigurvänt Yoga kaenlasse. Külastajatele pakkus see vaatepilt muidugi palju rõõmu ja Yoga sai täiega nautida kogu tähelepanu. Poiss keerutas ja poseeris nagu oskas. Vot see on vast kass! Igati oma kuulsate esivanemate vääriline!
Paneelis võitis hiljem Mercedes kõik esimese kategooria emased ja tulemuseks BIS!
Saimegi Venemaa näituse selleks korraks lõpetatuks kuulutada. Diplomitele järele minnes sooviti meile kassiklubi poolt head koduteed ja kutsuti jälle tagasi. Miks mitte?! Nii toredad lahked inimesed, suurepäraselt korraldatud näitus ja palju positiivseid emotsioone. Põhiline, et mu mehel pole ka midagi St.Petersburgi taaskülastamise vastu…
Sweet Katicat 