Paw Academy pakkus mulle ammu huvi, aga miskipärast võtsin päris pikalt hoogu ja kõhklesin. Sai isegi õpingute algust ühel korral edasi lükatud. Samas iseenda harimine ei jookse ju kunagi mööda külgi alla. Põnevus ja uudishimu said lõpuks ikkagi võitu. Omapärane fakt on see, et viimasel ajal olen õppinud kassinduse alaseid asju hoopiski võõrkeeltes. Osalesin 2022 aprillis ka Soome Birmaklubi koolitusel BIRMAPORINAT. Seda viis läbi Helena Takari ja selle soomekeelse koolituse raames õpetati niimõndagi. Läbiv teema oli vastsündinud kassipoegade toetav ravi. Eks aja jooksul on minulgi pesakondade eest hoolitsemisel ekstreemsusi ette tulnud. Soome Birmaklubi koolitusel sai näiteks õppida vastsündinud kassipoja sondiga toitmist. Sellist asja polnud ma varem näinudki. Ikka on vajadusel kassipojapiima soojendatud ja tillukeste lutipudelitega mässatud. Väga põhjalikult seletati ja näidati videoid toimingutest. Sügav kummardus samuti soomlaste sõbralikkuse ees. Algajatele birmakasvatajatele pakutakse seal abi kogenumate kasvatajate poolt. Ühine eesmärk on ikkagi püha birma tõu edendamine, mitte omavaheline konkureerimine ja jagelemine. Jagatakse õnnestumisi ja ka ebaõnne. Arutatakse pisikeste abistamist, kui on komplikatsioone ja rõõmustatakse koos edu üle.
PawAcademy õpingud toimusid mul jällegi hoopis inglise keeles. Pean tegelikult oma inglise keele oskust väga kasinaks ja kogu ettevõtmise ees oli suur aukartus. Pisut isegi hirmu, et kas saan hakkama. Oleksin saanud muidugi valida ka saksa keelt, aga koolis õpitu on kusagile unustushõlma vajunud ja igapäevaselt kasutan hoopiski inglise keelt. Õpingud toimusid veebis ja selleks loodud spetsiaalses keskkonnas. Osalejaid oli omajagu ja erinevatest Maailmajagudest. Kõik kursuse tööd sain õnneks siiski õigeaegselt tehtud. Special Project jaoks oli vaja valida üks kassitõug. Valik langes loomulikult püha birma peale. Mõne aja pärast selgus, et see oli täitsa kõva pähkel puremiseks. Tuli palju lugeda ja veebis sobrada. Ma polnud mõnda aega nii palju püha birma kohta uurinud. Kui alles algaja kasvataja olin, siis enda kodulehe jaoks sai otsitud püha birma tõu kohta materjali. Hiljem veel Eesti Püha Birma Tõuklubi kodulehte üles ehitades kõik üle korratud ning isegi geneetika alast teavet tõlgitud. Nüüd sukeldusin taas ülepea ajaloo sügavustesse ja tudeerisin esimeste kasvatajate tegemisi ning püha birma värvide kujunemist. Muuhulgas oli vaja ka oma sõnadega (inglise keeles) ümber jutustada püha birma kasside legendi. Seegi oli omaette “kirgastav kogemus”. Sain palju uusi asju teada, kui erinevate tõukassiklubide koduletedelt igasugu informatsiooni pidin otsima.
Muuhulgas tuli otsida vanim püha birma kass Pawpeds andmebaasist. Leidsin sealt isegi Poupee de Madalpour nimelise kassikese andmed. Tema sünniaastaks oli sisestatud 1919.01.01. Samas üks tuntumaid pikakarvalisi püha birma kasse oli hoopiski Poupee tütar Manou de Madalpour (sünd umbes 1925). Teised teada-tuntud järglased olid kõik lühikarvalised. Manou omanik oli Marcelle Adam. Ajalooliseid pilte siis allpool. Koos fotograafi ja kassi andmetega nagu kord ja kohus.
Hästi huvitav oli Paw Academy kursusel ka tõukasside värvuse osa. Erinevatel tõugudel on ju hästi palju mustreid ja värvuseid. Igasugu agouti, kilpkonna, triipude ja laikude erinevate mustrite kombinatsioonide rägastikus oli vaja kassipiltide järgi värvus määrata. No mõni kassike osutus ikka täitsa kõvaks pähkliks. Kahjuks ei ole lubatud neid pildimaterjale levitada, aga vägagi hariv kogemus oli. Sain rohkem teada ka oma lemmiktõu püha birma uute värvuste kohta. Nimelt lisandusid FIFe süsteemi põhivärvustele veel ka suitsu ja hõbeda versioonid. Tavalise maski juurde siis suitsu ja triipudega maski juurde hõbedane versioon. Näiteks EMS kood näeb välja vastavalt siis SBI n – pruunmask ja SBI ns – pruunsuitsmask. Samamoodi SBI a21 – sinitabbymask ja SBI as21 – sinihõbetabbymask. Selliseid värvuseid on muidugi väga raske saada ja on olemas kasvandused, kes ainult nende värvustega töötavadki. Olen suhelnud kolme sellise kasvatajaga (Prantsusmaalt ja Soomest) Tavaliselt paaritatakse kahte suitsu või hõbeda värvusega isendit omavahel, et saada sama värvi järglaseid. Isegi sellise paarituse puhul on võimalik tulemuseks täiesti tavaline maskivärvus. Kui näiteks kasvataja arvates kass oletatavasti kannab suitsu või hõbeda geeni, siis väheneb see protsent pea olematuks. Nii peetakse suitsu ja hõbeda põlvkondade tagust “välja hüppamist” võimatuks. Ehk siis tavalise pruuni, sinise, šokolaadi või mõne muu värvusega isenditel ei saa olla suitsu ega hõbeda värvusega järglaseid. Kui mõni kasvataja eksikombel selliseid kassipoegi endal väidab olevat, siis on tegemist pettusega. Ilmselt on kassipojad lihtsalt kehvema pigmendi ja kontrastidega. Suitsu ja hõbedast kasuka tooni on näha karva juurepoolsest osast. See peaks olema nii 1 cm ulatuses tugevalt heledama hõbedase tooniga. Ka kõrvade siseküljed peaks olema heledamad hõbedased ning silmade ümber hõbedane joon. Lisan siia Soome kasvataja, Marjut Salin, käest saadud pildid. Pildil on siis noorukene püha birma kass, kelle EMS kood on SBI bs21 ehk ta on šokolaadihõbetabby värvusega.
Lisaks oli vägagi harjumatu asjaolu, et tavapärase tabby värvuse asemel tuli Paw Academy töödes agouti öelda ja kirjutada. See vajas ikka ja jälle mul üle kontrollimist ja parandamist.
Sweet Katicat 