Nüüd kui 2018 aasta kuum Eestimaa suvi hakkab ehk tasapisi taanduma ja kassikesed saavad väheke jahedamat elu nautida, saame meiegi pisut hinge tõmmata. Kõik meie kassipojad on omad uued pered leidnud ja aeg on uute plaanide jaoks. On need siis näituseplaanid või pesakondade planeerimised…
Meie kodu jäi päris vaikseks, kui QuinTen kassipoegadest viimasena oma uude koju sõitis. Ilmselgelt oli temagi üks kõva möllumees. Hullamine ja pugimine käisid vaheldumisi. Just selle poisi jaoks hakkasin kasutama nippi, et konservi peale pudistasin kuiva toidu kraanuleid. Seekord oli eesmärk mitte harjutada kuivtoitu vaid harjutada rahulikumalt sööma. Uues kodus oli poiss algul nagu ümber vahetatud ja konutas esimese õhtu kapi all! … Olin pisut isegi mures, aga teisel päeval imbus vaikselt juba lagedale ja no otse loomulikult sain kohe ka toreda kirja: “ta näib väga näljane ikka olevat – täna hommikul pärast oma toitu hullus kaerahelbepudru peale, pasteedisaiadest ja suitsuvorstist ei hakka yldse rääkima” 
Kui selle kirja sain, siis oli mul selge, et “väike õgard” on uues kodus kenasti kodunenud. Ilmselt saab ka tema suur söögiisu ükskord kasvades oma piiri. Ilusat elu ja toredaid mänge sulle QuinTen!
Meie pere kõige nooremaks jäi nüüd uus tüdruk Xara. Üsna teistmoodi kiisu kui meie omad ja tema arengu jälgimine pakub jällegi suurt põnevust. Xaraga võrreldes tundus meie lilla tüdruk Rebecca lausa sinine mask olevat. Küsisin isegi igaks juhuks paari kasvataja arvamust, aga ninaotsake räägib ka Rebeccal lilla värvi kasuks. Xara vanemad on mõlemad lilla maskiga ja sealt siis selline eriti puhas lilla maskivärvi toon.
Üldiselt hakkasid meie “omad kassid” nüüd rohkem elutuppa nägu näitama, sest saginat jäi ju vähemaks. Kassipoegadega kaasneb ju alati suurem melu ja sehkendamist on kõigil omajagu. Nüüd siis tunnevad kõik taas, et olukord on stabiliseerunud, patseerivad rahulolevalt mööda tube ja norivad pisut rohkem tähelepanu. Minu käest on ikka ja jälle küsitud “kui palju sul neid kasse on?” Pisut keeruline vastata … no jah, eks ta olegi ju nagu pigem liikuv suurus. Vahepeal “hirmutasin” mõnd küsijat ja lugesin naljaviluks kõik kassid kokku – isased 3 + emased 6 + noored 2 + kassipojad 7 + uus kass 1 
. Mõni ammune tuttav jällegi tuleb üle hulga aja külla ja imestab, et sul kasse polegi? Kõik kodused kassid on parajasti kusagil oma “iluund” magamas ja mõned meie kassidest ju elavadki mujal. Niisiis muretsemiseks ei ole põhjust ja kõik on veel kontrolli all. Üritan kontrolli all hoida ka Sweet Katicat kassipoegade soovijate nimekirja. Jah, selline eksisteerib tõesti juba mõnda aega. Ma pole kunagi arvanud, et kõik need inimesed, kes kirjutavad või helistavad, just minu käest lõpuks oma kiisu soetavad. Kindlasti leiab mõni kärsitum oma kullakese enne, kui meie juures sobiv kiisu sünnib. Sellegipoolest püüan kõiki meeles pidada ja kui on soov uue pereliikme soetamist pikemalt ette planeerida, siis võib alati mulle märku anda. Sweet Katicat kasvanduses on plaane tehtud ja kindlasti ei jäänud R-pesakond meil viimaseks. Allpool lisan meie kasvandiku NellaDella pere armsa pildikese. Selliseid uue kodu pilte on alati hea meel saada ja küllap annab teilegi pisut aimu milline rõõm on olla kassikasvataja!
Sweet Katicat 