Veel 2018 lõpus tuli ilmale Kalindi teine pesakond. Kuna tal õnnestus Mateoga koostöös imekena birmapoiss Primer, siis otsustasin selle paarikese veelkord kokku panna. Õnneks polnud neil endil ka midagi selle vastu. Nagu selgus, siis S-pesakond kujunes juba palju suuremaks ja tubli emme sai kogu poegimisprotsessiga kenasti hakkama. Kalindi on nüüd juba kogenud lapsevanemana vägagi hoolitsev ja laseb oma pererahval normaalset elu edasi elada. Samas naudib uhke emme ka nüüd omi privaatseid vabu hetki Raigo kätel pleesitades.
Kui pudinad häält teevad, siis jookseb Kalindi loomulikult kohe uurima, kas on toitu või muud abi vaja.
S-pesakonna värvivalik peaks olema valdavalt pruun mask. Minu üllatuseks supsas sekka ka arvatavalt sinise maskiga tüdruk. Järelikult kannavad mõlemad vanemad diluted (lahjendatud) geeni. Tõnissoni puhul oli see fakt juba varemalt teada. Juhul, kui Kalindi ka šokolaadi geeni kannab, siis annab see järglastele lisaks võimalusel šokolaadi ja lillat maski. Need värvid on küll vähetõenäolisemad, aga minul tuleb selle võimalusega ka arvestada. Seepärast siis laseme värvil rahumeeli küpseda.
Kõige kiiremini sai endale seekord nime just tüdruk. Kuna Primeri nime autor on Raigo, siis sel korral tahtis ka Marielle sõna sekka öelda. Marielle on ise kõva sporditüdruk ja nimetas tüdrukupirtsu aasta sportlase Saskia Alusalu järgi.
Puraka poisipõnni nimeks sai ühiselt valitud Simon ühe populaarse mängu “Simon says” järgi ja muidugi meenutab ta vahva multifilmi “Simon’s cat” hea isuga tegelast.
Mitu päeva hiljem nuputasime ühiselt ka teistele poistele vahvad nimed. Nemad tunduvad olevat mõlemad lemmiku kvaliteeti ja seega juba varakult reserveeritud kassipojad. Kuna meie pisikeste soovijaid on rohkemgi, siis vaatame kuis teised kaks arenevad ja otsustame koos nende tuleviku. Seniks siia mõned kodused pildid pudinate beebipõlvest.
Sweet Katicat 