Märtsi alguses on olnud Sweet Katicat kasvandusel kiired toimetused. S-pesakond käis nimelt Västriku loomakliinikus Kaysa Kokamägi juures ülevaatusel. Kõik neli mahtusid vaevalt emme Kalindi transpordipuuri. Õnneks jäi empsel koju ja tegemist on väga sõbraliku porukaga. Ollakse harjunud koduski hunnikus magama ja see lühike reis polnud kellegi jaoks mingi probleem. Pead-jalad läbisegi sõideti loomakliinikusse ja vastuvõtul hakkasime seda kiisupundart otsast harutama. Esimesena istus ukseavas muidugi Saskia. Sassu lasi kenasti oma kikud ja kõrvad üle vaadata ning kaalu peal suutis ka hetke paigal püsida. Seejärel oli järg kohe Simoni käes. Niimoodi saigi kaalukausil alumine ja ülemine piir maha märgitud. Sheeran ja Samuel mahtusid oma kaaluga sinna vahele. 1200g loovutuskaal on meil juba kuhjaga ületatud ja kenad kraekesed ümber kaela kasvatatud. Kõigil kontrolliti kõhukesed üle, et nabasonga ei oleks. Kahel oli väike pekivolt (nagu isal väiksena) ja teised sportlikumas vormis. Siis lisaks muidugi poistel päeva parim osa. Nimelt kontrolliti üle kõik pisikesed pallikesed ja igal tegelasel oli neid kaks tükki juba ette näidata. Lõpuks toimus veel ussikuur Milpro tableti kujul, mis koos mõnusa vitamiinipastaga alla lupsas. Saigi kogu kamp üle vaadatud ja tublideks terveteks kuulutatud. Märtsikuus hakkavad noorhärrad oma uute kodude poole liikuma ja Sassu jääb emme Kalindi seltsiliseks. Kuna Kalindi on rohkem ikkagi Raigo kass, siis tahtis Marielle päris enda oma. Ilmselgelt on see tõestuseks, et temagi on saanud selle salapärase “birmanakkuse”. Kasvatatud on kõik viisakateks kiisudeks. Ei mõjunud ka ühe pere salasoov Sassu enda juurde meelitada. Loodetavasti siis järgmises pesakonnas näeb ilmavalgust nende pisikene särasilm ja unistus saabki teoks.
Allpool siis mõned pildikesed meie S-pesakonna märtsi tegemiste ilmestamiseks.
Kogu kamp üritab endiselt emme käest piima välja meelitada ja Kalindi on tavaliselt juba üsna nõutu näoga kogu protsessi talumas. Lubasingi talle, et kasukas saab pestud kui lapsed uutes kodudes ja emme jälle end täisväärtusliku leedina saab tunda. Seni on vaja tal veel pisut aega seda räsimist taluda.
Sweet Katicat 