T-pesakonda pole ma siin blogis veel kajastanudki. Ikka on miski muu jutt pakilisem tundunud. Tänaseks on poiste kamp nii suureks kasvanud, et peagi hakkavad nad oma uute kodude poole sättima. Kui nüüd siinkohal väheke poeetilisemalt õhata, siis “Oh, aeg lendab linnutiivul!”
Poisse on meie kasvanduses viimasel ajal eriti ohtrasti ilmavalgust näinud. Üks hea sõber kirjutas, et “huvitav, kas on miski sõda tulekul??” Vähemalt olla Sweet Katicatil kenake salk juba koos. S ja T pesakonades kokku siis lausa 6 poissi + Yoga.
Märtsis reisisid Kalindi lapsukesed juba oma perede juurde ja Mersukad ongi veel meie juures ringi lippamas. Esimesel aprillil sai nendega ka “aprillinalja” tehtud ja Miki kliinikus pallikontrollis käidud. Nagu S-pesakonna poisidki, nii läbisid ka nemad tervisekontrolli ning tehti ussikuuri. Niisiis valmistume teiseks vaktsineerimiseks ja sai ka loomaarsti vastuvõtul kaalu peal käidud.
Kõik poisid olid väga hea kaaluga ja eriti paistis silma just TitanThor. Mitte ilmaasjata ei ole tal selline vägev nimi! Huvitaval kombel on Titan ka kõige suurem memmekas. Pidevalt leiame teda piimaraksus ja prigisedes emme sabas jõlkumas. Muide oli ka issi Caesar oma vendadega võrreldes selline silmatorkav gigant. Niisiis geenid teevad oma töö ja ikka vupsab lagedale kasvataja jaoks mingi põnev üllatuskassipoeg. Tulevikus on meie purakas poiss siis juba läti keelt õppimas.
Kaalu poolest järgmine on meie vahva TeddyBear. Tema huvitava tüübiga välimus paelus mitmeid birmakasvatajaid. Sellegipoolest ei kiirustanud ma teda kellelegi lubama. Poiss on iseloomult hästi mänguline ja hakkaja. Yoga saabudes sai nendest lausa lahutamatu paar ja hoogsad mängutiirud käivad aegajalt mööda meie eluruume. Õnneks magavad kassid ka üsna palju ja saame vahepeal pisut hinge tõmmata. Emased kassid sähisevad nende peale vahel, sest võrukaelad topivad oma nina igale poole ja rübelevad sageli daamidel jalus. Teddy jäi pisut kauemaks meiega, sest tema uueks koduks pidi saama pisike saar Madagaskari ning Mauritiuse vahel. Üks püha birma kasvandus tundis tema vastu suurt huvi. Kahjuks jäid need plaanid katki ja poiss hiljem hoopiski lemmikuna vabaks.
Kõik selle pesakonna poisid on hästi kena kumera otsaesisega. Sessu kasvataja Claudia arvates on siiski just TalisMan kõige rohkem oma issi nägu. TalisMani lapsepõlv oli kummalise viperusega. Kui väikemees kõndima hakkas, siis ühel päeval märkasin, et lonkab tagumist käppa. Loomulikult olin ma tema pärast mures. Külastasime isegi ortopeedi selle tibatillukese kiisuga ja röntgen ei näidanud õnneks mingit anomaaliat. Mehikese uued omanikud käisid teda ka vaatamas ja otsustasid poisi ikkagi endale võtta. TalisMan on nimelt hästi inimese lähedust otsiv poiss ja leian ta tihti enda kõrvalt pikutamas. Põnn sõbruneski oma armsal moel kohe ka tulevase pärisperega. Lahkudes ütles Helen, et “minul ka hüppeliiges välja väänatud ja kiisu on siis nagu perenaine”. Milline positiivne suhtumine, empaatiavõime ja huumorimeel! Tänaseks on TalisMani käpatrauma pea olematuks kahanenud ja arvata on, et ta pingutab just Heleni pärast.
Sweet Katicat 