Kassikasvataja teekond kassitõu aretamisel on suuresti mõjutatud sellest, mida just tema antud tõu puhul tähtsaks või täiuslikuks peab. Sealjuures on veel ka palju kõrvalisi mõjutajaid. Näiteks kohtunike eelistused kassinäitustel, kassipoja soetajate eelistused ja ka teiste kassikasvatajate arvamused. Püha birma tõu puhul olen täheldanud viimasel ajal suures osas liikumist nn. “pärslase tüüpi” välimusega kasside suunas. Sellised eksemplarid näevad välja nagu “nõukaaegsed pärslased”. Kõige tugevamalt on isenditel mõjutatud just peakuju. Niinimetatud nösunina tüübi puhul soovitaksegi saavutada võimalikult lühikest nina ja sinna juurde ilmekaid silmi (sageli kahjuks ümmargused). Kõrvu tahetakse soovitavalt tibatillukesi ja võimalikult kõrget kumerat otsaesist. Pärslased ja exotikud on tänapäeval juba aretatud mingi 2-5mm pikkuse koonuga ja asetseb see “tilluke nospel” silmadega pea ühel joonel. Seega on arvatavalt püha birma kassidel veel “ruumi minna”…
Muundunud peakujuga isendid olid tavaliselt kasutusel aretuse eesmärgil. Pilte võib leida mitmetelt kodulehtedelt ja sotsiaalmeedias põhjustavad nende kasside pildid sageli kassikasvatajate ahhetavaid hüüatusi ja kiidusõnu. Niisiis, kahjuks on viimastel aastatel selliseid ekstreemse välimusega püha birma kasse ka näituselavadel liikvel. Internetist ei saa tegelikult kassi suurusest täit ülevaadet ja reeglina selgub, et sellise tüübiga ollaksegi keha poolest väikesed ning hapra luustikuga. Püha birma kassile omane siidine kasukas on muutunud kuivaks ja pikaks (vahel lausa sorakaks). Kadunud on ka intensiivne tumesinine silmade värv ja asendunud kahvatusinise või vesihalliga … Olen näinud kassinäitusel kohtunikku lausa vesistamas, kui selline kass talle lauale pandi ja need ei olnud just rõõmupisarad…
Kõige selle peale mõeldes jääb õhku rippuma küsimus: “Kas eelistada nn. pärslase või püha birma tüüpi??” Iga püha birma kasvataja peaks selle peale mõtlema, mida tema saavutada soovib ja kuidas ta seda teeb. Minu jutt siinkohal pole kindlasti moraali lugemise eesmärgil kirjutatud. Hea oleks omi kasvandikke testida, kui olete valinud selle keerulise tee …
Mucopolysaccharidosis type VI (MPS VI)???
LABOKLIN(UK) Laboratory for clinical diagnostic pakub tänapäeval teiste tõugude hulgas ka püha birma tõugu kassidele lisaks testi MPS VI. Test on mõeldud mutatsiooni tuvastamiseks:
GeneVI tüüpi mukopolüsahharidoos (MPS VI) on lüsosomaalne salvestatud haigus, mille käivitavad ensüümid N-atsetüülgalaktoosamiin 4-sulfataasi (4S) kaks iseseisvat mutatsiooni. Mõlemad mutatsioonid on autosomaalsed ja retsessiivsed. Kaks mutatsiooni toimivad eraldi, põhjustades kuue võimaliku geenitüübi olemasolu. Neil kahel mutatsioonil on haiguse raskusele erinev mõju. Kerge vorm (m) ja raske vorm (s), kerget vormi saab tuvastada ainult teatud laboratoorsete testide abil. Raske vormi korral hakkavad sümptomid ilmnema 6-8 nädala vanuselt ja hõlmavad laia nägu, lühenenud nina, väikeseid kõrvu, vähenenud painduvust ja aeglustunud kasvu võrreldes mõjutamata pesakonnakaaslastega. Kaheksa kuu vanuseks saavad mõjutatud kassid tõsiseid tagajäsemete liikuvusprobleeme või halvatust, neuroloogilisi sümptomeid ja kääbusfunktsiooni. Kliiniliselt näitavad uriiniproovid dermaansulfaadi (DS) suurenenud sisaldust ja valgevereliblede raku graanulite arvu suurenemist. Rakkudevahelise DS kogunemine võib kahjustada ka organeid ja kudesid. Näib, et kassidel, kellel on üks raskekujulise ja üks kergekujulise vormi eksemplar, sümptomid ei ilmne.
(allikas laboklin.co.uk)
Sweet Katicat 